R.I.P. MMIX !
Aastas on kaksteist kuud ja
seepärast ei hakanud me kokkuvõttega ruttama, vaid ootasime rahulikult kuni viimse 2009sse jäänud hingetõmbeni. Seejärel võtsime mõned sõõmud värsket õhku uuest ja panime kirja, mis oli see, mis eelmisel aastal mängis meie makkides või grammafonidel ning põgusalt ka sellest, mis kripeldama jäi.
Ja tõepoolest, aasta lõpp oli paljuski see, mis andis 2009. tema näo ja tähenduse – nimelt seltskonna 3Pead poolt koostatud kogumikust “Eesti Pops” sai meie kodumaine lemmik, kuna see on üks esimesi korralike alternatiivpop(s)i kogumike Eestis, millel aimata tunnetuslikku eristumist mujal maailmas toimuvast. Parimad hetked mööduvad koos Pafi, Talise, Giuseppe Perverdi ja Imandra Lakega.
Väga sobis meile ka Kalviku “Mutant Moves EP”, kus peal ägedate süntidega end tänaseks juba Eesti tantsuklassikaks tõmmelnud “Õmblushümn” ja Quincy Jonesi ning acid’disco sohilaps “Acidic”! Samas ei meeldinud meile plaadil olnud remixid, sest need ei andud originaalidele midagi huvitavat juurde peale žanrivahetuse (to: Kalvik, uuenda oma myspace lehte, pliis!).
Aasta pettumuseks oli meie jaoks Röövel Ööbiku “Ringrada“. 
Globaalsel areenil oli möödunud aastal rebimine taas eriti tihe. Kaart on meil mobiilne ja tänu sellele oli lihtsam maailmas toimuval silma ning kõrva peal hoida. Nii saime teada, et: Shackleton üha kaugeneb
kõigest seni teatust (“Three EPs”)
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Mordant Music kõlab aga aina julgemalt – nagu Underworld oma parimatel päevadel.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Juba viiendat aastat nii ilmsi kui ulmsi tegutsev innovaatorite punt Hyperdub‘i reliisplan oli nii tihe ja kvaliteetne, et meil läks valiku tegemine päris raskeks. Sõelale jäi: King Midas Sound‘i “Waiting For You” – kõlab kui kummituslik sõnum teispoolsusest, andes aimu meid eesootavast tulevikust. Eemalseisev, kopeerimatu, kompromissitu.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Üks haibitumaid reliise – Burial+Four Tet – Moth/Wolf Club tegi ebapühasid katseid ristates garaažis “puuklotse” meloodiliste veidrustega. Tuhm ja tummine saund tegid asja veelgi huvitavamaks. Burialilt oodatakse tänavu uut täispikka albumit, ootame meiegi
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Vana hea Detroiti tehno lapsed pummeldavad nüüd Hollandimaal, kus elujõuline ja vilgas scene. Martyn aka Martijn Deykers tegi suurepärase albumi “Great Lenghts”, lisaks hulga mixe (s.h. artistidele Efdemin, Detachments) ja singleid
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
2562 aka Dave Huismans andis 4/4 taktimõõdu poole pöördudes tuld projekti A Made Up Sound alt. Tuttava numbrikombinatsiooni alt ilmunud “Unbalance” oli aga pettumuseks – ideid vähe ja saund juba tuttav.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Mitu head aastat dub’stepi varjus lohisenud ja 2009ndal elu sisse saanud “jumal teab mitmenda laine” dub’techno valmivaid vilju hakkame kuulma ilmselt käesoleva aasta teises pooles. 
Üks suur üllataja selles vallas juba oli, nimelt Sven
Weisemann, kelle pikad kajaoopused muteerusid ühel hetkel uuema klassika helinditeks. Nii raamatu- kui plaadikujuliselt välja antud “Xine” on meie arvates hingematvalt kauni muusika plaat, midagi ligilähedast Goldmund’i, Max Richter’i või Peter Broderick’i loomingule.
Tec’house’i vallas köitsid meid Instra:mental – Leave It All Behind (Applebips) ja Floating Points – Vacuum Boogie (Eglo Records). Lisaks oli rohkem kui suurepärane ka Floating Pointsi remix Terry Callieri loost “L’amour Et La Violence” (Lucky Number). Sam “2009″ Sheperd!!
Sügavama majamuusika eksperimentaalset updeiditud olemust näitas meile läbi subjektiivse poliitilise prisma DJ Sprinkles’i (Terre Thaemlitz) album “Midtown 120 Blues”, tõestades samas, et hoogustuva kiirtarbimise ja I-Tunes’i ajastul on endiselt võimalik luua tervikut, mis paneb sind endasse süvenema ühtmoodi nii tantsupõrandal, autos, kui kodus.
Islandlane Ben Frost on mees, kelle eksperimentaalne elektro-akustika lennutas meil taas katused vilinal minema. Sama kehtib kahe järgmise eikellegimaal rändaja kohta: Mapstation põimis albumisse “Africa Chamber” musta kontinendi rütme ja voodoomaagiat. Abletoni loomise ja arendamisega tihedalt seotud Monolake lükkas aga oma värskeimal albumil “Silence” eest nii mõnedki muusika vaba liikumist ruumis takistavad seinad.
Veel mõned kuud tagasi olime fakti eest, et ühtegi korraliku nu’disco/space/balearic albumit pole 2009. ette mängida, lõpuks sai ootus kuhjaga tasutud: Meanderthals – Desire Lines. Samas heade ja väga heade 12-tolliste singlite saak ületas igasugused ootused ning viis mõnedki siinkõnelejad pankroti äärele.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Kord Westman all ja Piibeleht peal, siis jälle vastupidi. Sama kanged mehed oli 2009. aastal chill-wave ja alternatiivse popi kroonimata kuningad Washed Out ning Neon Indian, kuid neist oleme varasemalt juba üksjagu rääkinud. No ja Ariel Pink’i Tallinna kontsert! Über!
Ja äärepealt oleks unustanud kaks pööraselt head leibelit, mis kuuluvad lollaka nimetuse “worldmusic” alla ja milleta igasugused ülevaated 2009 aastast oleks poolikud:
1. Sublime Frequencies: hullu süürlase Omar Souleyman’i album – Dabke 2020 oleks suuremale osale eestlastest suisa valulik kuulamine. Enamik neist muidugi pääseb sellest, kuid mitte need, kes klikivad siia:
2. Finders Keepers: kogumik the Sound Of Wonder, kus peal üks pärl teise järel. Silmad võtab märjaks. Imeline!
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Tšau pakaa 2009. !!! Aitab küll sellest.
Aitab küll jah – head teed!
Alla kirjutanud Maria ja Village.
ma aastaplaatide koha pealt ei oska enam aastaid kaasa rääkida aga muss on hea! mitmeid asju kuulen esimest korda. see DJ Sprinkles on väga lahe. tshekin edasi..
Midtown 120 Blues on hää jah… mind hoidis hellitavalt pöördes pikalt.
There must be a hundred records with voice-overs asking, “What is house?” The answer is always some greeting card bullshit about “life, love, happiness….” … House is not universal. House is hyper-specific … The contexts from which the deep house sound emerged are forgotten: sexual and gender crises, transgendered sex work, black market hormones, drug and alcohol addiction, loneliness, racism, HIV, ACT-UP, Tompkins Square Park, police brutality, queer-bashing, underpayment, unemployment and censorship—all at 120 beats per minute.
Aga miks RÖ oli aasta pettumu? Sest kusjuures ma ka kaalun praeguseni, kas osta plaat või mitte. Kuidagi väga rabe helipilt tundub olema Ringrajal.
Suurim pettumus lihtsalt seetõttu, et ootused olid meil nii kuradima suured ja muidugi ootasime midagi teistsugust, nagu ikka. Kindlasti mitte läbinisti kehva plaat, veel vähem “aasta viltesaim vms”, aga üllatus, kui selline – kindlasti.