Kas järjekordne ülehaipimise keskpärane ohver või vastuoluline massidebüüt? Indie/dance fusion on palju maitstud gemüüse ja olgem ausad – lähimineviku hämaruses on seda keedetud paremini. Kahtlemata on tantsumuusika asjatundja/DJ ja produtsent Ewan Pearson loonud saundi, mis on sümpaatne paljudele ja olen kindel, et nii mõnigi singel leierdatakse auklikuks taevakanalites, samuti figureerib neid erinevates TOPides etc. Vaadeldes reaalset kvaliteeti on siiski tegemist pettumusega (eriti kui tegemist on debüüdiga) – igavad elutud rütmid seotud post – Klaxonlike sünteetiliste stuudiotrikkidega sillutavad teed hallile keskpärasusele. Paar singlit (näitavad huvitavamat rütmi ja mitmekülgsust), millest saaks uuesti välja andes (remixides?) vbolla isegi asja, ei suuda kahjuks välja kanda ebahuvitavat tervikut ja jäävad ilutulestikuks Potjomkini küla kohal. Kuid olgem ausad – lugeja/kuulaja otsustab: kellele ema, kellele tütar…
Delphic – This Momentary from Delphic on Vimeo.
No Trackbacks
You can leave a trackback using this URL: http://moth.planet.ee/2010/01/delphic-acolyte/trackback/
2 Comments
…ja kellele mõlemad. Aga jah, Ewan Pearson on teinud paremat. Samas usun, et mõnest diibimast mixist võiks asja saada küll, ootame loodame. Mulle seostub see veidi Popidioti – Antenna Of Love ilmumisega Eestis. Ehk kui rong on läinud tehakse vaksalis veel üks pidu. Aga nende nn taevakanalite eetris saab see tõenäoliselt üks talutavamaid ja uuenduslikemaid asju olema. Bling bling! rave-pop! 2010 on ju siis sellega avatud.
rave-pop tõesti…väga träänsilikku fiili kohati LPl üleüldiselt.Osad lood kõlavad nagu “väga vaese mehe Underworld”