lühikokkuvõte teisest osast:
http://www.youtube.com/watch?v=8HGja3yicTE
ehk hea miksteip on, va. lood #2 (heard it one time too many) ja #6 – mgmt ajab ooksele : (((

Eh, mind ajab jälle Cut Copy oksele – oma leigusega. Aga kuna ma praegu käisin vaatamas “Kes kardab Virginia Woolfi?”, siis vist on oksele ajamise teema natuke liiga tugevalt üleval, et adekvaatselt hinnata.

tavaliselt kardan ka kogu seda pehmo-alt-popi-rida (eesotsas defa enda talli kuuluva yacht’iga) nagu tuld – need bändid on nagu vänge aprikoosihaisuga roosad ühekordsed taskurätikud. aga holy ghosti kastmes oli praegu täitsa mõnus. HG on siiski päris tugeva loomingulise paueriga bänd, mitte just another blogiheeros. enamikke neist remiksidest kuulsin ise esimest korda (sorri kui need kõik aasta jooksul pidudel kapsaks on mängitud…)

üks sõber käis ka seda woolfi vaatamas, sai enda sõnul sellest lapsepõlvetrauma
: )

Hah, ma tahtsin kasutada kiiresti maitse kaotava puuviljanätsu võrdlust, aga taskurätt sobib ka

Trauma traumaks – kui mu isiklikud professionaalse kretinismi puhangud kõrvale jätta, siis etendus oli hea. Olen valmis isegi läbi hammaste Henrik Toompere Junni kohta paar head sõna poetama. Soovitan (MOTH-i teatrinurk).

Kui võib, mölisen HG kallal veel, sest mulle ei sobi need Moby remixid, haltuura ju, (ja sellena ka kõlab), kuigi see oli tõenäoliselt maksimaalne, mida algmaterjali taset arvestades võtta oli …

hee, siis peaks miksteibile sellepärast au andma, et igaüht ajab erinev lugu oksele : )

onsee vast au, “nädala okse”